Keskuse külastus sisaldab kogu Sooglemäe talukompleksiga tutvumist. Hooneid ja välisalasid saab külastada ning ekspositsiooniga tutvuda nii omal käel kui giidi juhendamisel. Ringkäik algab häärberist ehk Mulgi Elamuskeskuse peahoonest, jätkub sisehoovis ja vanasse tallihoonesse rajatud ekspositsioonihoones ning kulgeb edasi maa-alal. Terve maastiku seovad tervikuks kergliiklusteed, mille küljes paiknevad mitmed privaatsed tegevussopid ja lastele mõeldud mänguplatsid.
Mulgid on selline rahvuskilluke, kes tänu oma nutikusele, ettevõtlikkusele ja usule “Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!”, ostis end vabaks, sai edukaks ning jäi truuks oma põhiväärtustele. Uskus, et tõelist varandust ei maksa kaela panna, vaid investeerida tuleb haridusse ja kinnisvarasse ning kui midagi ei meeldi, tuleb ise teha – kui vaja, siis kasvõi riiki juhtida.
Sooglemäe talukompleks
Mulgi Elamuskeskuse füüsiline keskkond on enam kui u 7 ha suurune talu ning siia kuluvad erinevad hooned ja rajatised. Sissepääsuhoones ehk häärberis asuvad piletimüük, teenindussaal-infopunkt, meenete müük, tualetid, kontor, nõupidamisruum ja sissejuhatavad ekspositsiooniruumid. Endises tallis ja nüüdses ekspositsioonihoones on kaasaegne püsiekspositsioon mulkide ja mulgi pärandi kohta. Talu maa-alal on lisaks mänguväljakud, väliklassid, suur terrass koos lavaga, jalutusrajad, pikniku ja puhkealad, välisürituste ala.
Mulgi Häärber
Häärber ehk hoone on ehitatud 20. sajandi alguses või 19. sajandi lõpus. Väärtuslikuna olid säilinud tolleaegsed ehitusdetailid: rõhutud samblaga tihendatud palkseinad, ümarmaterjalist ühe penniga sarikad, välisvooder koos nurgapiilaritega, aknad koos hingede ja kremoonidega, laialauaga põrandad. Hoone kaunid verandad ja eeskojad on taastatud.
Mulgi Elamuskeskuses on häärber kui keskuse värav ja nn peamaja. Sisse pääseb nii jalgsi kui lapsevankriga läbi veranda. Hoones asuvad teenindussaal-turismiinfopunkt, toodete-meenete kauplus, tualetid ja personaliruum ning kunagist häärberit ja nüüdset keskust tutvustavad ekspositsiooniruumid. Hoone teisel korrusel on nõupidamisruum-raamatukogu ja kontoriruum.
Mulgi häärber on kui sissejuhatus Mulgimaale ja mulgilikele elamustele – seda nii ekspositsioonis, ruumide kujunduses, sisustuselementides kui kõnemaneeris ja jagatavas infos.
Püsiekspositsioon
Mulgi Elamuskeskus tutvustab Mulgi pärandit tavapäratult kaasaegsel ja atraktiivsel moel. Üheks elamuskeskuse kandvaks ideeks on, et see ei saa kunagi lõpuni valmis – sisu on interaktiivne, pidevalt areneva ja uueneva ekspositsiooniga. Interaktiivsuse kõrval on samas säilitatud ja eksponeeritud traditsioonilised lahendused ning algupärased miljööelemendid.
Pääsme ostmise järel viib teekond läbi häärberi kahe ekspositsiooniruumi, kus saab vastused küsimustele “Kes on mulk, milline oli mulgi talu ja kui tähtis oli talu mulgile?”. Häärberist edasi pääseb talu sisehoovi ning sealt maa-alale.
Ekspositsioonihoone püsiekspositsioon asub kahel korrusel – esimesel korrusel, ümber tallihoone ehitatud klaasgaleriis asub Mulgimaa ajatelg, kus on olulisemad sündmused alates esimestest mulkidest (esimesed eestlased) ajaloost kuni kaasaja sündmuste ja tuleviku ennustamiseni. I korruse ekspositsioonisaalis “Kas mulgiks saadakse või sünnitakse?” tutvustatakse mulgi keelt, toite ja rahvariideid. II korruse ekspositsioonisaalis “Kas mulk valitseb maad ja ilma?” leiab mulkide edukuse ja rikkaks saamise saladused. Siin saab teada stereotüübist ja kelle sõna maksab ning tutvuda kuulsate mulkidega ning heita pilk hiigelsuure mulgi kaabu alla, et näha, mis õige mulgi peas toimub.
Peale siseekspositsioonide külastamist saab jalutada maa-alal, saada infot kompleksi kuuluvate ajalooliste hoonete (aidad, rehi) ja mulgi uskumuste kohta.
Väliatraktsioonid
Väliala (u 7 ha) koosneb taluõuega põimitud pargialast ning hoonete ja metsa vahel kulgevast heinamaast. Rajalt leiab erinevaid tegevusi võimaldavaid ja kaasavaid väliatraktsioone.
Samuti on Mulgi Elamuskeskuse õuealal, vanas rehihoones end sisse seadnud armsad küülikud ning endises aidahoones elavad ka lambad ja kitsed. Loomad on sõbralikud ja nad ootavad alati uudishimulikult külastajaid endaga suhtlema. Neile paide või leivakääru jagamine on suisa kohustuslik osa Mulgi Elamuskeskuse külastusretkest. Meie kõige suurem hall Belgia hiidküülik Fiona on eriti uudishimulik, seega rehihoone engeravi kammerisse sisse astudes ja seal nende seas kükitades on tema esimene, kes julgelt uudistama tuleb.
Põhjapoolseim, ehk maanteepoolne ja häärberi ees olev osa, on pargiala, kus asuvad iidsed puud ning kus saab mööda radasid nautida iidset looduse maagiat. Õuelalal leiab ka mõnusad “pesad”, mis võimaldavad erinevat funktsiooni (istumisala, mängutuba, väliõpe jms).
Idaküljes asub maitsete aidast edasi istumis- ja grilliplats ning hooajalise kasutusega rehi ürituste korraldamiseks. Selle lähistel asub vana viljapuuaed ja ohvrikivi.
Lääneküljes paikneva ekspositsioonihoone otsa on tulevikus planeeritud ehitada ka statsionaarne välilava ning istumiskohad trepistikul. Hoone kõrvale on loodud näidis-tarbeaed, mille sisud on inspireeritud mulkide toidulauast .
Keskel on avalike ürituste ala ehk heinamaa, mida on võimalik kasutada puhkamis- ja piknikualana ning siin on piisavalt ruumi põnevate avalike ürituste tarbeks. Alal asub ka kaks laste mänguväljakut. Lõunapoolsemas osas valmib tulevikus võrkkiigelesila ja vaatetorn.
Loomad
Mulgi Elamuskeskuses on end tänaseks sisse seadnud ka erinevad loomad, kellega kõigil külastajatel on võimalik tutvuda.
Õue alal, vanas rehihoones, on sisse seadnud küülikud. Nemad pesitsevad “Engeravi kammeris”. Need armsad pikkõrvad on tõelised hingeravi spetsialistid, kelle lõbusat hüplemist ja tegutsemist on vahva jälgida. Astuge julgelt engeravi kammerisse sisse, kükitage maha ja lubage neil endaga tutvuda. Kõige julgem on meie uhke hallikarvaline flandria tõugu Fiona, kes alati külalisi nuuskima tuleb.
Teises kõrvalhoones, vanas aidahoones, elavad meil lambad, ponid ja hobune.
Meil on kaks vahvat poni – hallikarvaline Jaala ning mustade laikudega valgekarvaline Harmonija, keda kutsume hellitavalt Muffiniks.
Lambad on ka armsad. Neile palume omavoliliselt leivapalakest mitte anda, kuna liigne leiva-saia söömine ei ole nende tervisele teps mitte hea.
Kohvik
Meie õuel asub maitsvate mulgi toitudega kohvik, kus kohalik perenaine Ele valmistab Süämege tettu süüki ehk Südamega tehtud sööki, kus iga suutäis jutustab traditsiooni lugu ja sosistab innovatsiooni.
Meie Ele on ehe näide sellest, kuidas linnast maale elama asudes tuleb ise endale töökoht luua.
Ettevõtte tänane soov on pakkuda klientidele ainulaadset kogemust, ühendades traditsioonilise Mulgi köögi ja kaasaegse poke kausside maitsed ning serveerides neid kvaliteetsetest ja värskeimatest koostisosadest valmistatud roogadega.
Kohvikus ootab sind mulgi puder ja mulgi korp.
Lisaks saad nautida kohvi ja karastusjooke.
Tule ja saa osa mulgi köögist, toidust ja ettevõtlike inimeste särast !
Kohvik on avatud R- P kell 11 – 16 ettetellimisel alates 10 inimest.
NB! Suuremate gruppide puhul palume teha ettebroneerimine ja toitlustamine on võimalik ka väljaspool keskuse lahtioleku aegasid.
Kirjuta oma soovidest
jaanika@mulgielamuskeskus.ee
Mulgimaast
Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna-Eestis, mis köidab meeli eeskätt unikaalse looduse ja oma kultuurilise pärandiga.
Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid, vähesel määral kõnelevad veel praegugi, mulgi murret.
Ajalooliselt hõlmas Mulgimaa viit kihelkonda: Halliste, Helme, Karksi, Tarvastu ja Paistu.
Vastavalt Mulgimaa paikkondlikele eripäradele jaotavad mulgid end ise poolnaljatamisi ka alljärgnevalt: Hallistes elavad ubamulgid, Helmes undrukumulgid, Karksis korbimulgid, Paistus kapsamulgid ja Tarvastus kamamulgid.
Tänasel Mulgimaal asub 3 omavalitsust: Mulgi vald, Tõrva vald ja Viljandi vald (Mulgimaa on sellest lõunapoolne osa).
Mulgimaa suurim linn on Tõrva ning asub Valgamaal Helme kihelkonnas ja on Tõrva valla keskus.
Mulgimaa loodus on mitmekesine – siin on nii kõrgendikult ulatuvaid mäetippe kui ürgorgusid, jõgesid, suuri järvi kui väikesi järvesilmu, imeilus rabamaastik ning lugematul hulgal metsaalasid. Seega tasub Mulgimaale puhkama tulla kindlasti pikemaks ajaks kui vaid üheks päevaks. Anname sulle ka omalt poolt soovitusi, kuhu meid külastades võiksid veel minna ja mida näha. Erilisi ja vaatamist väärt kohti on siin kandis palju ning Mulgi Elamuskeskust külastades jagavad meie töötajad sulle veelgi soovitusi – ole vaid julge ja küsi!
Külastusprogrammid gruppidele
Elamuskeskus pakub lisaks ka harivaid, kultuurilisi ja meelelahutuslikke programme ning töötube erinevatele sihtrühmadele sh lasteaia- ja kooligruppidele, peredele, sõpruskondadele. Saadaval on erinevad programmid: “Seisab saks õuel, sinine kübar peas”, “Lina seemnest särgini” ja “Linaliugu, pikka kiudu”
Grupi optimaalne suurus 10-25 inimest.
Erinevad programmid on loodud erineva raskusastmega, sobides koolieelikutele ja algkoolilastele, põhikooli ja gümnaasiumi astme õpilastele või täiskasvanutele.
Täiendava info ja täpse hinnapakkumise saamiseks ning külastusprogrammi tellimiseks edasta päringu soov jaanika@mulgielamuskeskus.ee.
Mulgi korbi töötuba
Sihtgrupp: täiskasvanud Grupi suurus: kuni 15 inimest. Suuremad grupid
Tervis ja vägi Mulgimaa taimedest
Sihtgrupp: täiskasvanud Grupi suurus: kuni 15 inimest. Suuremad grupid
Loitsud ja maagia Mulgimaal
Sihtgrupp: täiskasvanud Grupi suurus: kuni 30 inimest. Suuremad grupid
Mulgimaa kuulsad inimesed
Sihtgrupp: gümnaasium ja täiskasvanud. Grupi suurus: kuni 30 inimest.
Mulgi toit teep kõtu täus
Sihtgrupp: gümnaasium ja täiskasvanud. Grupi suurus: kuni 30 inimest.
Mulgi kirjavara eila ja täämpe
Sihtgrupp: gümnaasium ja täiskasvanud. Grupi suurus: kuni 30 inimest.
Mulgi mustrid ja rahvarõivad
Sihtgrupp: gümnaasium ja täiskasvanud. Grupi suurus: kuni 30 inimest.
Mulgi häärberite lugu
Sihtgrupp: gümnaasium ja täiskasvanud. Grupi suurus: kuni 30 inimest.
Programm “Villast lõngani”
Programmi nimetus: „ Villast lõngani“. Juhendaja kõneleb mulgi keeles.
Programm ” Seisab saks õuel, sinine kübar peas”
Sihtgrupp: gümnaasiumi õpilased ja täiskasvanud Grupi suurus: kuni 20-25
Programm “Lina seemnest särgini”
Sihtgrupp: kooliminejad ja I kooliaste Grupi suurus: kuni 20-25
